Mine sisu juurde

Megavitamiiniteraapia

Allikas: Vikipeedia

Megavitamiiniteraapia (ingl k megavitamin therapy), ka megadoosides vitamiiniteraapia (ingl k high-dose vitamin therapy) või ortomolekulaarne teraapia (ingl k orthomolecular therapy) korral manustab vastava väljaõppe saanud meditsiinipersonal patsiendile megadoosides vitamiinipreparaate, et säilitada patsiendi hea tervis ning vältida ja/või ravida haiguslikke seisundeid.

Megavitamiiniteraapiat kasutatakse nii tõenduspõhises kui ka alternatiivmeditsiinis.

Standarddoos

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Soovitatav päevane kogus

Soovitatav päevane toitainete hulk ehk RDA (ingl k recommended daily allowance) on USA teaduste akadeemia teadlaste koostatud statistiliste standardnäitajate ja tabelitega raportid vitamiinide ja teiste toitainete päevase vajaduse näitlikustamiseks.[1] Need on koostatud peamiselt USA ja Kanada elanikele.

Megavitamiiniteraapia korral manustatakse patsiendile vitamiinipreparaate kümneid kuni sadu kordi suuremas koguses, kui RDA standardannused ette näevad. Megadoosid manustatakse intravenoosselt ehk veenisiseselt (IV).

Biokeemilise indiviidi genoomika

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Pärilikud haigused

Geneetika arenguga seotult püütakse ka haiguslike seisundite korral lähtuda iga biokeemilise indiviidi geneetikat ja füsioloogiat arvestades. Megavitamiiniteraapiat rakendatakse nii pärilike haiguste, mitmete haiguslike seisundite, aga ka kemoteraapia vormina onkoloogiliste haiguste ravil.

Vitamiinid teraapias[2]

[muuda | muuda lähteteksti]

Megavitamiiniteraapia näidustused

[muuda | muuda lähteteksti]

Megavitamiiniteraapiat on rakendatud mitmete haiguslike seisundite raviks, näiteks ataksia, ketoatsidoos, Leigh' tõbi, lactic acidosis, megaloblastiline aneemia, kardiomüopaatia homotsüstinuuria, migreen, südamehaigused, neural tube defects, Downi sündroom, diabeetiline nefropaatia, kaasasündinud südamearenguhäired, dementsus, viljatus (meeste) jpt, alkoholitalumatus, alkoholi tarvitamisest põhjustatud angiin, suu-, söögitoru ja mao pahaloomulised kasvajad, hemolüütiline aneemia (põldoa söömisest ja/või selle õietolmu sissehingamisest), fenüülketonuuria, hüpoglükeemia, kardiomüopaatia, äkksurm, hüperlipideemia, skisofreenia, krooniline kurnatuse sündroom, homotsüstinuuria, sideroplastiline aneemia, tsüstationuuria, hüperoksaluuria, Coheni sündroom, autism, düskineesia vaimne alaareng, krambihood, kesknärvisüsteemi düsfunktsioonid, depressioon, D-vitamiini sõltuv rahhiit jpt.[2]

  1. Maurice E. Shils, M. Shike, A.C. Ross, B.Caballero, R.J.Cousins. "Modern Nutrition in Health and Diseases". 104, "Dietary Reference Intakes: Rationale and applications", A.A. Yates. Lippincott Williams & Wilkins, 2006,Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 16.05.2013)
  2. 2,0 2,1 Bruce N Ames, Ilan Elson-Schwab, Eli A Silver, High-dose vitamin therapy stimulates variant enzymes with decreased coenzyme binding affinity (increased Km): relevance to genetic disease and polymorphisms, Am J Clin Nutr April 2002vol. 75 no. 4 616-658, Veebiversioon (vaadatud 26.06.2013)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]